Browse By

Haridustee omandamine Soomes

Euroopa liidu kodanikuna on lastel õigus käia koolis mis tahes Euroopa liikmesriigis, täpselt samasugustel tingimustel, mis asukohamaa kodanikelgi. Õigus käia omavanuste õpilastega samas klassis, samaväärsetel tingimustel nagu asukohamaa lastelgi.

Soomes lähevad lapsed eelkooli 6-aastaselt. Põhikooli astuvad lapsed 7-meselt. Lapsed registreeritakse eelkooli tavaliselt jaanuaris või hiljemalt veebruaris. Eelkooliharidust organiseerivad kohalikud omavalitused. Kui sinu lapsel on ka koht päevahoius, siis võib selle alles jätta ka siis kui laps käib juba eelkoolis. Nii nagu Eestiski, kestab Soomes eelkooli päev umbes neli-viis tundi. Tundides käsitletakse erinevaid ained. Natukene matemaatikat, kunsti, loodusõpetust ja veidikene kultuuri. Tihti proovitakse ka lastega koos laulda. Õpetajate eesmärk on tegeleda iga lapsega eraldi, st et koostatakse igale lapsele eraldi õppeplaan. Need lapsed, kelle emakeeleks pole soome või rootsi keel, õpivad võõrkeelena rootsi või soome keelt.

Eesti lapsed õpivad võõrkeelena üldjuhul kas inglise või vene keelt. Lisaks õpetatakse eesti koolides veel lastele saksa keelt. Eesti lapsed peavad seaduse järgi omandama vähemalt põhihariduse. Soomes kehtib samasugune seadusega reguleeritud nõue. Lapsed peavad omandama vähemalt põhihariduse. Soome põhikool koosneb kahest astmest. Üheks neist on alamaste ja teiseks on ülemaste. Alamastmesse jääb esimene kuni kuues klass ja ülemastmesse jääb seitsmes kuni üheksas klass. Eestis kestab põhikool 9 aastat. Soomes kestab põhikool sama kaua. Nii siin kui seal on põhikool lastele õppimiseks täiesti tasuta. Kui vanemad soovivad, et nende lapsed läheksid Soome kooli, tuleb neil laps vastavasse kooli registreerida. Linna poolt tuleb ka kutse ( koolikohustuse teade ). Sinna märgitakse tavaliselt lapse elukohajärgne kooliasutus. Valik teostatakse selle järgi, mis on kodukohale kõige lähemal. Paljudes omavalitsustes on võimalik Soomes saata ka avaldus kasutades internetti. Kooli registreeritakse aasta alguses. See on siis jaanuaris või hiljemalt veebruaris. Eestis on võimalik lapsevanematel valida, kas saata lapsed mingi eraldi kallakuga kooli. Selleks võib olla matemaatika, kunst, muusika, sport või mingi muu valdkond. Tihti on sellise kallakuga koolid erakoolid. Ka Soomes võivad lapsevanemad valida lapsele kallakuga kooli.


Soomes on mitmeid rahvusvahelisi koole. Tihti on õppekeeleks soome keel, mõnel puhul võib see erineda. Rootsi koolis toimub õpe üldjuhul rootsi keeles. Eestis algab kooliaasta septembri kuus. Soomes algab kooliaasta augustis ja kestab kuni juuni alguseni. Koolipäeva pikkus sõltub, mis astmel on õpilane parasjagu ( alamaste, ülemaste ). Õppetunnid kestavad nelikümmend viis minutit. Eesti lapsed söövad sarnaselt soome lastega üks kord päevas koolis sooja toitu. Pikapäevarühmades pakutakse ka teist vahepala. Alati ei tähenda see seda, et sooja toitu saab ka teist korda. Mõnikord pakutakse võileibu ja sooja teed. Igal koolil on eripärad ja rahalised võimalused.

Põhikoolis on mitmed ained kohustuslikud. Soome koolides pakutakse lastele ka usuõpetust. Tavaliselt organiseeritakse see siis kui on vähemalt mõned huvilised, kes samu väärtushinnanguid jagavad. Jõudsalt tegeletakse kutsenõustamisega. Õpetajad pakuvad lastele tugiõpet. Tavaliselt mitte pikaks perioodiks. Lastele pakutakse ka eriõpet, kui tekib probleeme õppimis-või keskendumisraskustega. Samoodi nagu Eesti koolideski, organiseeritakse ka Soome koolides lastevanemate koosolekuid. Sellel koosolekul räägitakse lapse õppeedukusest ja ka muudel teemadel, mis puudutab lapse arengut. Koolides võib olla ka lisaõpe. 10.nes klass, kus noored võivad mõelda, mida oma eluga edasi teha. Taotluse lisaõppeklassi võid taodelda siis kui noorel on olemas põhikooli lõputunnistus. Koolitus kestab ühe aasta.

Peale põhikooli on lapsel võimalik otsustada, mis saab edasi. Kas minna edasi gümnaasiumisse või astuda mõnda kutsekooli, et omandada endale kutseharidus. Õpe on kindla suunitlusega. Vanusepiirangut kutsekoolidesse astumisel pole. Seda võivad ka teha täiskasvanud, kes pole päris „oma“ ametit leidnud. Samas võib astuda kutsekooli ka siis kui on soov omandada uusi ametioskusi. Baasharidusest oleneb, millist kutsehariduskoolitust võid taodelda. Näiteks kui oled lõpetanud põhikooli, siis võid kandideerida kutseõppesse põhikooli baasil. Gümnaasiumilõpetajal on võimalik kandideerida kutseõppesse gümnaasiumi baasil. Eestis on võimalik kutseõpet taodelda sarnaselt Soomega: põhikoolibaasil ja gümnaasiumibaasil. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et soome ja eesti kooliharidussüsteemist ei leia palju erinevusi. Võimalusi õpinguteks on, tuleb valida vaid see õige ja sobiv. Praeguseks hetkeks õpib Soome koolides üle 4500 Eesti õpilase. Kõige rohkem eesti lapsi õpib soomes Vantaa piirkonna koolides. Huvitav tähelepanek on ka see, et mõnes Soome koolis õpetatakse ka eesti keelt.

Materjali kasutatud: infopankki.fi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga